| 2022 | algasid Pärnumaal Jõulumäe tervisespordikeskuses maastikuvibulaskmise MM-võistlused, kus osales üle 450 täpsusküti 30 riigist. |
| 2018 | lõpetas Paul Aron Prantsusmaal Salbrise kardirajal peetud EM-võistluste viimase etapi OK-Junior klassis küll viiendana, kuid sellest piisas, et nelja etapi kokkuvõttes meistriks tulla. |
| 2017 | võitis purjetamise noorteklassi Zoom8 MM-võistlused Rootsis Helsingborgis poiste seas Jakob Haud. |
| 2017 | alustas Eesti meeste korvpallikoondis 2019. aasta MM-võistluste eelvalikturniiri võidukalt. Võõrsil Skopjes alistati Makedoonia 80:76. |
| 2015 | võitis Mai Narva välkmale EM-võistlustel Serbias Novi Sadis kuni 18-aastaste neidude seas kõik üheksa vastast ning tuli Euroopa meistriks. |
| 2015 | saavutas Eesti teatemeeskond orienteerumise MM-võistlustel Šotimaal Invernessis kuuenda koha. Jooksid Sander Vaher, Timo Sild ja Lauri Sild. Kulla saanud Šveitsile kaotati 3.59, pronksmedal jäi vähem kui kahe minuti kaugusele. Nii kõrgel polnud teatemeeskond varem MM-il lõpetanud. |
| 2012 | said Eesti veemotomehed teist aastat järjest klassi OSY-400 MM-võistlustel kaksikvõidu. Saksamaal Kriebsteinis teenis oma teise MM-kulla Sten Kalder, hõbe kuulus teisele tartlasele Rasmus Haugasmägile. |
| 2012 | peetud aasta keskse triatlonivõistluse TriStar 111 Estonia (1 km ujumist, 100 km rattasõitu, 10 km jooksu) Pühajärve ümbruses võitis meestest teist aastat järjest sakslane Thomas Hellriegel ajaga 3:13.12. Võõrustajate parimana oli Kirill Kotšegarov teine. Naistest oli kiireim austerlanna Lisa Hütthaler (3:33.54). |
| 2011 | lõpetas Anžela Voronova laskmise EM-võistlustel Belgradis väikepüssi harjutuses 3x20 lasku kuuenda koha ning kindlustas sellega pääsu Londoni olümpiamängudele. Eelvõistlusel 580 silmaga neljas olnud Voronova laskis finaalis lisaks 95,8 silma ning sai kogusummaks 675,8. Euroopa meistriks tuli sakslanna Sonja Pfeilschifter 685,5 (588+97,5) punktiga. |
| 2007 | lõppesid Jaroslavlis automudelismi MM-võistlused. Eestisse toodi 6 medalit, ainsa kulla võitis Priit Hoyer kiirusmudelite klassis E2/2,5 cm³. |
| 2006 | said Jevgenia Rõndina ja Kaisa Palusalu Amsterdamis toimunud sõudmise kuni 18-aastaste MM-võistlustel paarisaerulisel kahepaadil esikoha ajaga 7.09,00. |
| 1995 | lõppesid Tallinnas MM-võistlused rendžus, kus Ando Meriteele kuulus hõbemedal. |
| 1995 | sai Jane Salumäe kergejõustiku MM-võistlustel Göteborgis naiste maratonijooksus 14. koha ajaga 2:35.53. Võitis Manuela Machado (Portugal) 2:25.39-ga. Maratonirada oli Göteborgis tavapärasest 400 m lühem. |
| 1993 | ujus Indrek Sei Sheffieldis esimese eestlasena 100 m vabalt alla 51 sekundi – 50,78. Alles veidi vähem kui kümme aastat hiljem suutis Danil Haustov sellest ajast kiirem olla. |
| 1993 | kogus Valter Külvet Tallinnas tunnikümnevõistluses 7187 punkti. |
| 1990 | peeti Pieksamäel esimene Soome ja Eesti matš judos. Soomlased võitsid 4:2, eestlastest olid võidukad Peeter Saks ja Indrek Pertelson. |
| 1984 | krooniti Erika Salumäe Jerevani trekil esimest korda N Liidu meistriks naiste trekisprindis. Finaalis oli Salumäe sõitudega 2:1 parem Natalja Krušelnitskajast. |
| 1981 | selgusid Leningradi oblastis Sosnovos esimesed ametlikud N Liidu meistrid teateorienteerumises. Meeste võistluse võitis Eesti kolmik koosseisus Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja ja Johannes Tasa. Päev hiljem peetud suundorienteerumise individuaalvõistlusel oli Järveoja neljas. |
| 1979 | sai Eda Laan Ungaris Dunaújvároses peetud esimestel naiste EM-võistlustel purilennus hõbemedali. |
| 1978 | püstitas Silva Oja Bukarestis peetud Družba kergejõustikuvõistlustel viievõistluse raames Eesti rekordi kõrgushüppes, ületades 1.85. Tulemus oli omavanuste (kuni 18-aastased) seas tol aastal maailma edetabeli teine ja püsis Eesti rekordina 1996. aastani. |
| 1973 | saavutasid Peeter Vaik ja Illa Raudik Trakais peetud N Liidu meistrivõistlustel allveeorienteerumises kaks meistritiitlit. |
| 1970 | said eestlased Sofias lõppenud amatööride EM-võistlustel tennises kaks medalit. Tiiu Kivi tuli koos Olga Morozovaga Euroopa meistriks naispaarismängus, Toomas Leius sai koos Valeri Korotkoviga meespaarismängus hõbeda. Üksikmängus oli Leius neljas. |
| 1963 | juhtus traagiline õnnetus Krasnodonis toimunud motokrossivõistlustel. Stardijoonel süttis tallinlase Rein Hiiobi mootorratas ning mees suri põletushaavadesse. |
| 1956 | avati Moskvas esimene N Liidu rahvaste spartakiaad. Olümpiamängude põhimõttel üles ehitatud võistlustel võitsid eestlased neli kuldmedalit ning said võistkonnaarvestuses kuuenda koha. Kulla said Helmut Puur ja Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluses ning Ulvi Voog 100 m ja 400 m vabaujumises. |
| 1948 | jagasid Tallinnas peetud üleliidulistel noorte malemeistrivõistlustel esikohta Iivo Nei ja Viktor Kortšnoi. |
| 1943 | peeti Viljandis esimeste Eesti väravpalli meistrivõistluste mäng, kus kohalik Sakala kaotas meistriks tulnud Estonia esinduskoosseisule 3:12. |
| 1936 | võitis Mõisakülas sündinud Arnold Luhaäär oma pika sportlaskarjääri teise olümpiamedali, kui oli Berliini olümpia tõstmisvõistlustel raskekaalus (üle 82,5 kg) kolmas. Eestlase kogusumma oli 400 kilo, kusjuures tõukamises püstitas ta 165 kiloga olümpiarekordi. Kaks paremat olid Josef Manger (Saksamaa) 410 ja Vaclav Pšenička (Tšehhoslovakkia) 402,5 kiloga. |
| 1936 | võitis samuti Mõisakülas sündinud, kuid 1919. aastal perekonnaga Lätti elama siirdunud Adalberts Bubenko Berliini olümpiamängude kergejõustikuvõistlustel 50 km käimises pronksmedali ajaga 4:32.42,2. |
| 1934 | lõppes Eesti tennisemeeskonna debüüt Davise karikasarjas 0:5 kaotusega Poolale. Eelringis, kus Poola oli alistanud Belgia 4:1, oli Eesti vaba. |
| 1928 | tuli Voldemar Väli Amsterdamis kreeka-rooma maadluse sulgkaalus (kuni 62 kg) olümpiavõitjaks. Kuldmedali saaja otsustanud kohtumises sai Väli punktivõidu rootslase Erik Malmbergi üle. Pronksmedali sai selles kaalus itaallane Gerolamo Quaglia, kellega meie mees loosi tahtel kokku ei läinudki. |
| 1928 | teenis Albert Kusnets Amsterdami olümpiamängudel kreeka-rooma maadluse keskkaalus (kuni 75 kg) olümpiapronksi. Eestlasest ettepoole tulid Väinö Kokkinen (Soome) ja Laszló Papp (Ungari). Poolraskekaalus (kuni 82,5 kg) oli Otto Pohla seitsmes ja I kergekeskkaalus (kuni 67,5 kg) Osvald Käpp üheksas. |
| 1918 | lõppesid Tallinnas teised Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. |
