| 2024 | sai Kregor Zirk Pariisi suveolümpiamängudel 200 meetri liblikujumise finaalis ajaga 1.54,55 seitsmenda koha. Finaali jõudmiseks pidi ta päev varem toimunud poolfinaalis ületama iseenda nimele kuulunud Eesti rekordi koguni 1,26 sekundiga. Tulemus 1.54,22 viis Eesti meesujuja olümpiafinaali 44-aastase vaheaja järel. |
| 2024 | lõpetas sõudmise paarisaeruline neljapaat (Mikhail Kushteyn, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Johann Poolak) Pariisi suveolümpiamängude B-finaalis lõpujoone esimesena ja sai kokkuvõttes seitsmenda koha. |
| 2019 | tuli veemotosportlane Stefan Arand koos rootslanna Mathilda Wibergiga Rootsis Öregrundis Offshore kaatrite 3J klassi maailmameistriks. |
| 2017 | teenis Peeter Olesk Bakuus peetud EM-võistlustel laskmises juba teise medali, hõivates täiskaliibrilise püstoli harjutuses 580 silmaga kolmanda koha. |
| 2013 | võitis kaitseväe kapral Anžela Voronova tulirelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlustel Osijekis (Horvaatia) naiste püssilaskmise 300 m standardharjutuses kuldmedali. |
| 2012 | lõppes Tallinnas nelja meeskonna korvpalliturniir. Eesti meeskond alistas viimases voorus USA üliõpilasmeeskonna 109:74, kuid pidi siiski leppima Tšehhi järel teise kohaga. Turniiri võitjatele kaotasid võõrustajad 70:72, Gruusiale jäädi alla 76:90. |
| 2009 | parandas Triin Aljand MM-võistlustel Roomas kaks korda Eesti rekordit 50 m liblikujumises. Eelujumises kärpis ta senisest rekordist korraga 0,45 sekundit, saades ajaks 26,27. Poolfinaalis oli eestlanna tulemus 26,16 ning see andis talle üldjärjestuses 14. koha. |
| 2005 | sai Markko Märtin Soome MM-rallil üldarvestuses kolmanda koha, Urmo Aava oli JWRC-klassis samuti kolmas. |
| 2005 | parandas Jana Kolukanova kümnendat korda Eesti rekordit 50 m vabaujumises, saades MM-võistlustel Montrealis poolfinaalis ajaks 25,28 sekundit. See tulemus viis Kalevi Ujumiskooli kasvandiku ka finaali, kus ta oli 25,56 sekundiga kaheksas. 25,28 püsis rekordina üle viie aasta. |
| 2001 | lõppes Tallinna Paul Kerese mälestusturniir males. Võitis Venemaa suurmeister Konstantin Sakajev, 2.- 9. koha jagajate seas olid meie maletajatest Mihhail Rõtšagov ja Olav Sepp. |
| 1993 | peeti Pärnus Balti matš kergejõustikus. Leedu kogus 263, Läti 239 ja Eesti 238 punkti. |
| 1992 | tuli Erika Salumäe Barcelonas teist korda olümpiavõitjaks naiste trekisprindis. Finaalis oli tema vastaseks nii nagu neli aastat varem Sŏuliski sakslanna, seekord Annett Neumann. Salumäe võitis taas kolmest sõidust kaks. Poolfinaalis oli eestlanna sõitudega 2:0 parem naiste trekisprindi tulevasest valitsejast Felicia Ballangerist (Prantsusmaa). Salumäe kuld oli iseseisvale Eestile esimene pärast 56-aastast vaheaega. |
| 1988 | lõppesid Kanadas Sudburys juunioride MM-võistlused kergejõustikus, kus kaugushüppes sai Anu Kaljurand 6.78-ga (taganttuul 3,34 m/s) hõbemedali. Võitis Fiona May (Suurbritannia) 6.88-ga (2,10 m/s). |
| 1988 | saavutas Jaak Ringmäe Baselis peetud automudelistide EM-võistlustel kulla klassis E-3. |
| 1980 | heitis Jüri Tamm Moskva olümpiamängudel vasaraheite lõppvõistlusel 78.96 ning teenis oma esimese olümpiapronksi. N Liidu vasaramehed said Lužnikis kolmikvõidu, sest Juri Sedõhh heitis maailmarekordiks 81.80 ning Sergei Litvinov oli 80.64-ga teine. |
| 1971 | kuulus Virve Holtsmeier Inglismaal Yorkis peetud vibulaskmise MM-võistlustel harjutuses FITA-2 hõbeda saanud N Liidu naiskonda. Individuaalvõistlusel sai Holtsmeier 11. ja teine eestlanna Eve Suits 13. koha. |
| 1971 | lõpetas Ilmar Ruus oma rekordiseeria 3000 m takistusjooksus. Neljas rekordiparandus kahe kuu ja kahe päeva kestel tuli Moskvas ajaga 8.29,6. |
| 1955 | võitis Pärnus peetud esindusliku maleturniiri Paul Keres, kogudes 9,5 punkti 10 võimalikust. |
| 1943 | algasid Pärnus Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Võrreldes eelmise aastaga oli tulemustes tuntav tagasiminek. Kaasa tegi 166 sportlast 15 seltsist. Võistkondliku esikoha sai Sakala. Aleksander Kreek võitis kuulitõuke 14.43-ga. |
| 1932 | lõppesid Pirital 13. Eesti meistrivõistlused ujumises. Kolm meistrikulda võitis vabaujumises Erich Mõtlik, kes 400 m vabaujumises sai esimese eestlasena aja alla kuue minuti (5.59,0). |
| 1924 | asutati Tallinnas Eesti Autoklubi, mille esimeheks sai Jüri Raadik. |
| 1898 | püstitas Georg Hackenschmidt esimese eestlasena maailmarekordi tõstmises. Viinis peetud võistlustel rebis meie jõumees ühe käega 85,5 kilo. |
