| 2024 | Ungaris Pecsis lõppenud automudelispordi kiirusmudelite EM-võistlustel võitsid Eesti koondislased viis medalit ja esikohad võistkondlikes arvestustes. Euroopa meistriteks tulid Rain Teder (klass 1) ja Tiit Luman (klass 4). |
| 2023 | võitsid Sloveenias Mariboris toimunud suvisel Euroopa noorte olümpiafestivalil Emma-Melis Aktas judos kehakaalus üle 70 kg hõbemedali ning Heti Väät odaviskes tulemusega 54.44 ja Savva Novikov 400 m tõkkejooksus ajaga 53,02 pronksmedali. |
| 2021 | ületas Eesti sõudmise paarisaeruline neljapaat olümpiamängudel Tokyos A-finaalis lõpujoone kuuendana (5.38,58). Pjedestaali hõivasid Hollandi (5.32,03), Suurbritannia (5.33,75) ja Austraalia (5.33,97) neljapaadid. |
| 2019 | Ungaris Pecsis lõppenud automudelispordi kiirusmudelite EM-võistlustel võitsid Eesti koondislased kaheksa medalit ning ülekaalukalt esikoha võistkondlikus arvestuses. Individuaalselt tulid Euroopa meistriteks Rain Teder (klass 1), Lembit Vaher (klass 2), Tõnu Sepp (klass 4) ja Ando Rohtmets (klass 5). Lembit Vaherile oli see 20. ja Tõnu Sepale 10. EM-kullaks. |
| 2019 | Hispaanias La Molinas toimunud rogaini MM-võistlustel võitsid meeskondade arvestuses Timmo Tammemäe ja Rain Seepõld kulla ning naiskondade arvestuses said Eleri Hirv ja Piibe Tammemäe hõbeda. |
| 2018 | jätkas odaviskaja Magnus Kirt hooaja võimsaid esitusi ka Eesti meistrivõistlustel Tallinnas. Tema teises voorus visatud 88.28 tähistas meistrivõistluste rekordit ning Eesti läbi aegade neljandat tulemust. Samal päeval olid võidukad ka teised meie rahvusvahelise tasemega kergeatleedid: Rasmus Mägi võitis 400 m jooksu 46,49 ja Maicel Uibo 110 m tõkkejooksu 14,57 sekundiga. |
| 2018 | ületas Rait Ratasepp Saksamaal Lensahnis peetud kolmekordse ultratriatloni MM-võistlustel finišijoone hõbemedalimehena ajaga 33:20.15. Maailmameistriks kroonitud poolakas Robert Karaś püstitas ajaga 30:48.57 maailmarekordi. Võistlejad läbisid 11,4 km ujudes, sõitsid jalgrattaga 540 km ja jooksid 126,6 km. |
| 2015 | aitas 16-aastane ujuja Kregor Zirk Eesti Gruusia pealinnas Tbilisis peetud XIII Euroopa 14–18-aastaste noorte suveolümpiafestivalil 37 medaliriigi sekka. Zirk võitis 100 m liblikujumise finaali uue Eesti juunioride ja noorte rekordi 54,04 sekundiga. |
| 2013 | püstitas Maris Mägi Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus Eesti rekordi 400 m tõkkejooksus ajaga 56,56. |
| 2013 | selgus Arnold Viidingu nimelise rändkarika esimene laureaat, kelleks oli tulemusega 57.12 oma esimese Eesti meistrikulla võitnud odaviskaja Liina Laasma. |
| 2005 | parandas Jana Kolukanova MM-võistlustel Montrealis Eesti rekordit 100 m vabaujumises. Eelujumise 55,95 oli senise rekordi kordamine, poolfinaali 55,81 aga uus tipptulemus. Kokkuvõttes sai Kolukanova 14. koha. |
| 1992 | lõppes Helger Halliku olümpiadebüüt Barcelona mängude kreeka-rooma maadluse turniiril 10. kohaga poolraskekaalus (kuni 100 kg). |
| 1992 | andis Indrek Pertelsoni olümpiadebüüt Barcelona mängudel poolraskekaalus (kuni 95 kg) viienda koha. Pronksimatšis jäi tallinlane alla hollandlasele Theo Meijerile. |
| 1991 | lõppesid Itaalias Bolognas jahilaskmise EM-võistlused, kus N Liidu kaarrajameeskonnas sai pronksmedali Andrei Inešin. |
| 1988 | lõppesid Tallinnas Tornado-klassi purjetamise MM-võistlused. Võitsid Juri Konovalov – Sergei Kravtsov (N Liit). |
| 1984 | avati Los Angeleses XXIII nüüdisaegsed olümpiamängud. Eesti päritolu sportlasi oli olümpial kolm – kergejõustiklane Tiina Lillak (Soome), ujuja Cindy Õunpuu (Kanada) ja purjetaja Robert Muru (Kanada). Kaks viimast jäidki varuvõistlejateks, Lillak sai naiste odaviskes hõbemedali. |
| 1979 | lõpetasid kaks Eesti kümnevõistlejat N Liidu rahvaste spartakiaadil Moskvas esikuuikus. Tõnu Kaukis oli 7921 punkiga viies ja Margus Kasearu 7845 punktiga kuues. Võitis Aleksandr Grebenjuk 8166 punktiga. |
| 1978 | krooniti 23-aastane Aavo Pikkuus üheksandat korda N Liidu meistriks jalgrattaspordis. Seekord tuli kuld Kaunases peetud 100 km meeskonnasõidu meistrivõistlustelt. Lisaks tartlasele kuulusid võitnud nelikusse Vladimir Kaminski, Algimantas Guzevičius ja Algirdas Mockus. |
| 1973 | avati Berliinis 10. ülemaailmsed noorsoo- ja üliõpilasmängud. Kergejõustikuvõistlustel pälvis naiste odaviskes 50.96-ga kuldmedali Maret Ints, 3000 m jooksus saavutasid Enn Sellik ja Ülo Kriisa kaksikvõidu, trekiratturite 4 km meeskondlikus jälitussõidus kuulus esikoha saanud N Liidu meeskonda Urmas Tooma. |
| 1967 | püstitas Peeter Kulm Moskvas Eesti rekordi 200 m rinnuliujumises ajaga 2.32,7. Eestis leidus selle rekordi alistaja alles 1974. aastal. |
| 1958 | lõppes Moskvas esimene N Liidu ja USA suurkohtumine kergejõustikus. Kahe päeva kokkuvõttes olid edukamad võõrustajad 172:170. Napi võidu kindlustas N Liidule viimasel alal 5000 m jooksus Hubert Pärnakivi. |
| 1946 | lõppesid Elvas Eesti meistrivõistlused ujumises, kus naistest võitis 26-aastane sindilane Hilja Rosilda Kumm individuaalselt kuus kuldmedalit. Meestest sai oma esimesed neli individuaalset meistritiitlit 17-aastane tallinlane Endel Edasi. 1500 m vabaujumise viis ta Eesti rekordi alla 22 minuti, saades võiduajaks 21.59,0. |
| 1938 | võitsid Pirital peetud viienda Eesti - Soome maavõistluse ujumises põhjanaabrid 41:29. Kolm alavõitu saavutas Egon Roolaid, olles võidukas 100 ja 400 m vaba- ning 100 m seliliujumises. |
| 1928 | avati Amsterdamis ametlikult IX nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Eesti lippu kandis avadefileel kettaheitja Gustav Kalkun. |
| 1928 | lõppes Tallinnas I Balti turniir jalgpallis. Nõrgendatud koosseisus mänginud Eesti võitis esimeses voorus küll Leedu 6:0, kuid kaotas seejärel Lätile 0:1. Viimane tuli ka 3:0 eduga Leedu üle esimeseks Balti meistriks. |
| 1913 | lõppesid Breslaus (Wroclaw) MM-võistlused kreeka-rooma maadluses, kus keskkaalus tuli võitjaks Georg Baumann. Samas kaalus maadelnud Martin Klein langes vigastuse tõttu välja. |
| 1910 | võisteldi Pirital toimunud mitmevõistluse raames esmakordselt Eestis aerutamises. |
