| 2020 | lõpetas ultratriatleet Rait Ratasepp viimase 20-st järjestikusel päeval kuues Eesti linnas (sh 13 korda Tartus) joostud maratonist, saades kõigil neist aja alla kolme tunni (keskmise kiirus 2:52.50). Taolise saavutusega polnud keegi teadaolevalt varem maailmas hakkama saanud. |
| 2019 | kaotas FC Flora jalgpalli Euroopa liiga teise eelringi korduskohtumises Eesti klubijalgpalli uut publikurekordit tähistanud 48 000 pealtvaataja ees võõrsil Frankfurdi Eintrachtile 1:2 ja langes koondskooriga 2:4 konkurentsist. |
| 2017 | teenis Lauri Malsroos jalgrattaorienteerumise EM-võistlustel Prantsusmaal Orléans’is teise hõbemedali, kaotades lühirajal soomlasele Jussi Laurilale kulla vaid ühe sekundiga. |
| 2015 | Tallinna Malemajas toimunud Euroopa Kabekonföderatsiooni üldkoosolekul valiti Janek Mäggi kolmandaks ametiajaks Vana Maailma kabepresidendiks. Alaliidu peakontor jääb Tallinna kuni 2019. aastani. |
| 2015 | sai Urmas Põldmast Euroopa meister. Kiviõli motofestivali raames peetud esimestel EM-võistlustel mootorrataste mäkketõusus võidutses Põldma 700–2000 cm³ mootoriga tsiklite klassis. Võistluse eetvedaja Billy Toomla oli kolmas. Kuni 700 cm³ klassis pälvis meistritiitli norralane Ivar Gynnild, järgnesid Tenny Tuvikene ja Jaanus Hugo Ermits. |
| 2015 | juba 27. korda peetud purjelaudurite Aegna maratoni võitsid meestest Roland Mik ja naistest Ingrid Puusta. 24 km pikkuse teekonna Piritalt Aegnani ja tagasi võttis ette 167 surfifänni, Miku võiduaeg 36.56 oli uus rajarekord. |
| 2014 | tuli Eleriin Haas Kuopios kõrgushüppes teist korda Soome meistriks, ületades 1.88. |
| 2014 | avas Tallinnas uksed Tondiraba spordikeskuse multifunktsionaalne jäähall, mille ehitamine läks maksma 28 miljonit eurot. Esimene võistlus toimus 5800 istekohaga peaareenil 4. augustil, mil Eesti korvpallikoondis võõrustas Austria meeskonda. |
| 2013 | said Eesti laskurid tulirelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlustel Osijekis (Horvaatia) teise kulla, kui standardpüstoliharjutuses tuli Euroopa juunioride meistriks kaitseväelane Peeter Olesk. Meeskondlikult võitis Eesti esindus (lisaks Oleskile Mihkel Kasemets ja Allar Mürk) hõbemedali. |
| 2013 | võitis Emilija Manninen Sofias (Bulgaaria) kurtide olümpiamängudel 61,62 sekundiga kuldmedali 400 m tõkkejooksus. Tulemus oli ühtlasi uus kurtide maailmarekord. |
| 2010 | jäi Gerd Kanter kergejõustiku EM-võistlustel Barcelonas meeste kettaheites esimesena medalita. Viimases voorus heidetud 66.20 ei andnud enamat neljandast kohast. Kolm paremat olid Pjotr Małachowski (Poola) 68.87, valitsev maailmameister Robert Harting (Saksamaa) 68.47 ning Róbert Fazekas (Ungari) 66.43-ga. Teise eestlasena lõppvõistlusele jõudnud Märt Israel oli 62.59-ga üheksas.
|
| 2009 | ujus Jane Trepp MM-võistlustel Roomas uue Eesti rekordi 50 m rinnuliujumises 31,32 sekundiga ja jäi 108 osaleja seas jagama 21.- 23. kohta. |
| 2008 | avasid kultuuriminister Laine Jänes ja Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann Tartus renoveeritud Tamme staadioni. Samas peeti 19. Fred Kudu mälestusvõistlused mitmevõistluses. |
| 2007 | jagasid kodumaise BIG Kuldliiga 10 000 euro suuruse peaauhinna kettaheitja Gerd Kanter ja mitmevõistlejast sprinter Ebe Reier. |
| 2004 | kärpis Katrin Käärt Tallinnas naiste 100 m jooksu Eesti rekordist ühe sajandiksekundi, saades Kadriorus kirja aja 11,57 sekundit. |
| 2002 | parandas Natalia Hissamutdinova Berliinis peetud EM-võistlustel kaks korda Eesti rekordit 50 m rinnuliujumises. Eelujumises sai ta ajaks 32,92, poolfinaalis 32,91 ning kokkuvõttes tähendas see 23 osaleja seas 14. kohta. |
| 1996 | jäid kahel eelmisel olümpial 470-klassis medali võitnud kaksikvennad Tõnu ja Toomas Tõniste Atlanta olümpia purjeregatil Savannah’s kümnendaks. |
| 1996 | lõpetas Erki Nool Atlanta olümpiamängudel kümnevõistluse 8543 punkti ja kuuenda kohaga. |
| 1993 | lõppesid San Sebastianis juunioride EM-võistlused kergejõustikus, kus Marko Metsala sai 1500 m jooksus neljanda koha. |
| 1993 | tuli Eesti allveeujumise kiirusalade naiskond võitjaks Haagis peetud maailmamängudel (olümpiaprogrammi mittekuuluvad alad). |
| 1992 | jäi Kaido Kaaberma Barcelona olümpia individuaalsel epeeturniiril esimesena medalita. Medalitee sulgesid Kaaberma ees prantslased – poolfinaalis kaotas ta hilisemale olümpiavõitjale Éric Sreckile, pronksimatšis teisele prantslasele Jean-Michel Henryle. |
| 1989 | püstitas olümpiavõitja Erika Salumäe Moskvas Krõlatskoje sisetrekil oma karjääri viimase, viieteistkümnenda maailmarekordi, saades 200 m lendstardist sõidus ajaks 11,170 sekundit. |
| 1985 | sai Jüri Tamm Leningradis peetud N Liidu meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites 77.42-ga. Naiste 5000 m jooksus püstitas Ille Kukk 15.30,84-ga Eesti rekordi. Meistrivõistlustel andis see seitsmenda koha. |
| 1982 | lõppes Pirital mootorrataste ringrajasõidu N Liidu meistrivõistluste viimane etapp. N Liidu meistriks tulid Jüri Raudsik (250 cm³ ja 350 cm³), Lembit Teesalu (125 cm³), Luule Tull (naiste 175 cm³) ning Jaan Villert ja Tiit Karus (750 cm³ külgvankrid). |
| 1980 | sai Viljar Loorist teine Eesti pallimängija, kes võitnud olümpiakulla. Moskva olümpiamängude finaalis oli N Liidu võrkpallikoondis 3:1 parem Bulgaariast, poolfinaalis oldi 3:0 jagu saadud hilisemast pronksimeeskonnast Rumeeniast. |
| 1967 | kirjutas Jaan Talts N Liidu IV rahvaste spartakiaadil Moskvas tõstespordi ajalugu kui temast sai esimene poolraskekaallane maailmas, kes kogunud kolmevõistluses vähemalt 500 kilo. Kokku parandas Talts tol päeval maailmarekordeid neli korda. Rebimises sai ta sirgetele kätele 151 ja tõukamises 193,5 kilo, kogusumma rekordid olid 500 ja 502,5 kilo.
|
| 1965 | lõppes Kiievis N Liidu ja USA maavõistlus kergejõustikus (181,5:155,5). Odaviskes oli Mart Paama 81.18-ga teine, kolmanda koha said 800 m jooksus Rein Tölp (1.48,0) ja kümnevõistluses Rein Aun (7556). |
| 1947 | algasid Stockholmi Stora-Skoggeni laskerajal MM-võistlused laskespordis, millest väljaspool arvestust võtsid osa ka eestlased. Edukaim oli Villem Jaanson, kes võitis esikoha standardmatši neljas asendist laskmises. |
| 1942 | jooksis Erich Veetõusme Königsbergis 800 m 1.55,0 ehk Eesti rekordist kiiremini. |
| 1938 | võitis Aleksander Kreek Londoni mängudel White City staadionil kuulitõuke 15.86-ga. |
| 1937 | võitis Friedrich Issak Berliinis peetud kergejõustikuvõistlustel odaviske 64.61-ga. |
| 1936 | avas Saksamaa kantsler Adolf Hitler Berliinis XI suveolümpiamängud. Eesti lippu kandis avadefileel korvpallur Erich Altosaar. |
| 1930 | püstitas Nikolai Küttis Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustel uue rahvusrekordi kolmikhüppes – 14.33. Sellega ületas ta üheksa aastat Aleksander Klumbergi nimel püsinud ametliku rekordi 14.20. |
| 1928 | alistas Osvald Käpp Amsterdami olümpiamängudel vabamaadluse kergekaalus (kuni 66 kg) kõik neli vastast ning krooniti olümpiavõitjaks. Hõbeda sai 11 kergekaallase konkurentsis prantslane Charles Pacôme ja pronksi soomlane Eino Leino. II kergekeskkaalus (kuni 72 kg) oli Alfred Praks seitsmes. |
| 1928 | heitis Gustav Kalkun Amsterdami olümpial ketast 43.09 ning sai kümnenda koha. |
| 1926 | selgus Tartus Emajõe basseinis esimene Eesti veepallimeister, kui Tallinna Kalev võitis Tartu Veespordi Klubi meeskonna 2:1. Kalevlaste koosseisu kuulisid Nikolai Kursmann, Nikolai Michelson, Ervin Õunapuu, Evald Olbrei, Nikolai Schiller, Boris Pärtelson ja Herbert Rachmann. |
| 1910 | korraldas Kalev Pirital esimesed ametlikud ujumisvõistlused. Kavas olnud 300 m distantsi võitis Anton Õunapuu ajaga 7.47. |
