| 2024 | Ahvenamaal Mariehamnis lõppenud avamerepurjetamise EM-võistlustelt toodi Eestisse kolm medalit –klassis ORC B võitis kulla jaht Olympic (kapten Tiit Vihul) ja klassis ORC C Sugar (Sandro Montefusco), samas klassis võttis pronksi Katariina II (Aivar Tuulberg). |
| 2024 | võitis FC Flora esimese Eesti naiskonnana jalgpalli Balti karika, kui alistas Riias peetud finaalis SFK Riga lisaajal tulemusega 2:1. |
| 2018 | sai teatavaks, et Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan on lahkunud Liverpoolist ning sõlminud lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga Cagliari Calcio. Leping oli kaheks aastaks, kuid sisaldas klauslit, mis võimaldas Klavanil seda soovi korral pikendada ka kolmandaks aastaks. |
| 2016 | sai Ksenija Balta olümpiamängudel Rio de Janeiros naiste kaugushüppe finaalis 6.79-ga kuuenda koha. Olümpiavõitjaks tuli 7.17 hüpanud Tianna Bartoletta (USA). |
| 2014 | USA-s Lõuna-Dakota osariigis Black Hillsi mäestikus lõppenud 12. rogaini MM-võistlused kujunesid Eesti võistkondadele väga edukaks. Vennad Rain ja Silver Eensaared võtsid seekord kampa ka 2014. aasta Euroopa meistri Timmo Tammemäe ning lisasid 2012. aastal Tšehhis ja 2013. aastal Venemaal võidetud kuldmedalitele kolmanda järjestikuse tiitli. Segavõistkondade klassis said Heiti Hallikma ja Viivi-Anne Soots kulla ning Karli Lambot ja Mariann Sulg hõbeda. Rogaini MM-il osales 180 võistkonda 21 riigist. |
| 2012 | pidas kolmeaastase pausi järel taas kokku kutsutud Eesti naiste võrkpallikoondis Viljandis maavõistlusmängu Lätiga ja võitis 3:1. |
| 2011 | teatas tennisist Maret Ani pressikonverentsil Tallinnas, et lõpetab erinevate vigastuste tõttu oma sportlaskarjääri. Ani võitis karjääri jooksul seitse ITF-i turniiri, tema kõrgeimaks kohaks WTA edetabelis jäi 63. |
| 2008 | tulid Eesti juurtega sõudjad Adam Kreek ja Kevin Light Pekingis Kanada kaheksapaadi koosseisus olümpiavõitjateks. |
| 2008 | edestas Kaire Leibak Pekingi olümpiamängudel naiste kolmikhüppe lõppvõistlustel kahte konkurenti ning sai 14.13-ga kümnenda koha. |
| 2006 | võitis Kaire Leibak Pekingis toimunud juunioride MM-võistlustel kergejõustikus naiste kolmikhüppe uue Eesti rekordi 14.43-ga. |
| 2005 | pidas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas maavõistlusmängu Bosnia ja Hertsegoviina meeskonnaga ning võitis 1:0. Võiduvärava lõi 35. minutil Kristen Viikmäe. |
| 2005 | krooniti Gerd Kanter kettaheites universiaadivõitjaks. Türgis Izmiris heitis ta parimal katsel 65.29, kuid võiduks oleks piisanud ka ülejäänud kolmest mõõtmisele läinud katsest. Teine oli egiptlane Omar El Ghazaly 62.68-ga. Märt Israel sai samal võistlusel 57.63-ga 11. koha. |
| 1998 | oli Margus Kesküla võidukas jetisõidu Soome lahtistel meistrivõistlustel standardklassis kuni 1200 cm³. |
| 1989 | krooniti Erika Salumäe Lyonis peetud trekisõidu MM-võistlustel maailmameistriks naiste sprindis. Finaalis alistas eestlanna koondisekaaslase Galina Jenjuhhina. |
| 1979 | sai Silva Oja Poolas Bydgoszczis toimunud juunioride EM-võistlustel hõbemedali 100 m tõkkejooksus ajaga 13,57. Kiireim oli soomlanna Lena Spoof 13,24 sekundiga. |
| 1977 | sai Kaire Indrikson ujumise 14. EM-võistlustel Rootsis Jönköpingis 200 m seliliujumises 2.21,06-ga kuuenda koha. Hommikul peetud eelujumises läbis ta distantsi 2.19,16-ga, mis püsis Eesti rekordina kuni 19. juunini 2009, mil USA-s elav 15-aastane Anna-Liisa Põld ujus täpselt kolm sekundit kiiremini. |
| 1975 | saavutas Enn Sellik Prantsusmaal Nice’is peetud EK-võistlustel 5000 m jooksus inglase Brendan Fosteri järel teise koha (ajad vastavalt 13.36,2 ja 13.42,8). |
| 1975 | said Eesti kümnevõistlejad SFV ja N Liidu kohtumisel Bremenis kolmikvõidu. Toomas Suurväli kogus võitjana 7684, Peeter Põld 7634 ja Jaan Lember 7617 punkti. N Liidu koondis võitis 58 463:58 281. |
| 1974 | lõppes Šveitsis seitsmest etapist koosnenud Wilhelm Telli velotuur. Aavo Pikkuus võitis kaks etappi ja oli kokkuvõttes viies. |
| 1960 | peeti mootorrataste ringrajasõidu Eesti meistrivõistluste etapp esimest korda väljaspool Tallinnat. Võistluspaigaks oli Ojaküla - Vanamõisa ring Tartu lähistel. Viimane etapp sõideti nädalapäevad hiljem Pärnus. Esimest korda selgitati Eesti meistrid mitme etapi kokkuvõttes. |
| 1958 | algasid Moskvas MM-võistlused laskespordis. Väikekaliibrilise vabapüssi lamadesasendist laskmise meeskonnaharjutuses kuulus maailmarekordilise 2333 silmaga kulla saanud N Liidu meeskonda ka Enn-Georg Rusi. |
| 1957 | alistas Lembit Virkus Tartus esimese eestlasena 10 000 m jooksus pool tunni piiri. Juba viiendat korda selle distantsi rekordit uuendanud Virkus kattis 25 staadioniringi ajaga 29.42,4 ning tuli Eesti meistriks. |
| 1942 | lõppes Eesti - Läti jalgpallikohtumine Kadriorus eestlaste hävitava lüüasaamisega 1:8 (kaks nädalat varem oli Eesti Riias kaotanud 0:4). Võõrustajate auvärava lõi Nikolai Linberg. |
| 1939 | saavutas Egon Roolaid Malmös peetud ujumisvõistlustel nii 100 m kui ka 400 m vabaujumises teise koha. 100 m vabaujumises oli kiireim Berliini olümpial viienda koha saanud sakslane Helmuth Fischer ajaga 1.01,2, Roolaid kaotas talle 0,3 sekundiga. |
| 1938 | pidas Eesti jalgpallikoondis oma ajaloo 100. maavõistlusmängu. Vastaseks oli 20. korda Soome, kellele kaotati 1:3. Eestlaste auvärava lõi Georg Siimenson. |
| 1931 | kuulusid Eesti lahtistel meistrivõistlustel tennises kõik esikohad külalistele Saksamaalt. Naisüksikmängus võidutses maailma paremikku kuulunud Hilde Krahwinkel. |
| 1930 | korraldas Tartu Jalgratta Klubi Eesti pikima võidusõidu Tallinnast Tartusse, kokku 210 km. Varahommikul (kell 6.16) startis pealinnast 12 ratturit, kellest porisel ja raskel teel jõudis lõpujooneni kolm. Esikohale tuli Tartu kalevlane Evald Rossmann ajaga 11:51.04,3. |
| 1930 | jäi Eesti jalgpallikoondis Kaunases peetud Balti karikaturniiril viimaseks. |
| 1924 | lõppesid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Edukaim oli värske olümpiapronks kümnevõistluses Aleksander Klumberg, kes kahe päevaga võitis viis kulda. |
| 1913 | (vana kalendri järgi 4.08) püstitas Johannes Grosschmidt (Tartu Tervis) Tallinnas 35.90-ga Venemaa rekordi kettaheites. |
