HEUER, Valter (14. VII 1928 Elva – 2. III 2006 Jämejala, Viljandimaa), maletaja, maleajakirjanik. Lõpetas 1946 Tartu 1. kk-i ja õppis 1950–52 TRÜ-s eesti filoloogiat. Oli pärast sõda edukaimaid koolinoori, sai 1947 vab (meistriknd) pallturniiril Tallinnas 2. koha. 1949 saavutas Eesti mv-tel 5. koha, pärast seda kuulus pidevalt Eesti maleparemikku, olles vabariigi koondises ligi 25 aastat. Mänginud NL-i mv-te poolfinaalis. Balti turniiril 1963 2. ja Paul Kerese I rhv mälestusturniiril 1977 16. koht. Tuli 1976 Eesti meistriks; 1962 Eesti mv-te hõbe ja 1961 pronks. Võitis 1976 vab kiirturniiri ja 1981 Eesti mv-d kiirmales. Msp (1961). Kvalifikatsioonimatšis alistas German Fridšteini 7,5 : 1,5. Teose "Meie Keres" autorina pälvis 1977 J. Smuuli publitsistikaauhinna, raamat tunnistati ka NL-i aasta parimaks spordidokumentaalteoseks. Avaldanud olümpiaraamatu ning ajakirjanduses pikki seeriakirjutisi Paul Keresest, korvpallitreenerite Ilmar Kullami ja Edgar Naaritsa koolkonnast ja Johannes Kotkast. Olnud sporti käsitlevate tõsielufilmide, sh Paul Keresele pühendatud "Eesti partii" (1991) stsenarist. Kuulunud Malesektsiooni ja -föd-i presiidiumi. Töötas 1946–48 Vab Maleklubi instruktorina ja malekorrespondendina, pärast õpingute katkestamist (1952) Tartu Kalevi maletreenerina ja Edasi malekirjasaatjana, 1956–65 Edasi spordireporterina, 1965 Spordilehe korrespondendina; 1966–89 oli vabakutselise ajakirjanikuna Kehakultuuri malenurga toimetaja ja spordipublitsist, 1989–93 Sirbi/Reede publitsistikatoimetaja. Oli 1973 üle-eestilise koolinoorte maleürituse "Etturist kuningaks!" algataja ja korraldaja, 1976 üle-eestilise Paul Kerese mälestusfestivali idee autor ja põhilisi teostajaid. A-st 1994 kuulus Eesti Kirjanike Liitu. Pälvinud Ajakirjanike Liidu ja Sirbi aastapreemiaid. Avatud Eesti Fondi preemia (2001), Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (2001). T: Tartu sporditeatmik 1958 (1958, koos B. Matveiga), Mitte ainult kümnendiksekundid... (1962, koostaja), XVIII olümpiamängud. Tokio 1964 (1966), Meie Keres (1977), Mälestusi Paul Keresest (1983, autoreid), Korvpall. Minevikust tänapäevani (1988, autoreid), Male lugu (2008, postuumselt), Meie Keres (2011, postuumselt; Georg Hackenschmidti raamatuauhind).