INDRIKSON, a-ni 1960 V o o g, Ulvi (18. II 1937 Tallinn), ujuja, allveesportlane ja ujumistreener, Viktor I-i abikaasa, Kaire ja Kaja I-i ema, Sten I-i, Berit, Triin ja Martti Aljandi vanaema. 166 cm, 61 kg. Lõpetas 1956 Tallinna 17. kk-i, õppinud TRÜ KKT-s. Ujumisoskuse omandas iseseisvalt Pääsküla jões, treenima hakkas 1952 Vilma Laanemaa (Eskola) hoolealusena. Püstitas 1953 100 m vabaujumises oma esimese Eesti rekordi (1.14,8), võitis 1954 100 m-s (1.12,4) NL-i mv-te pronksi. Dünamolasena Peet Soosaare juhendamisel treenides sai NL-i koondisse, kus oli aastaid vabaujumise liider. Mitmekülgse ujujana võistelnud Eesti koondises kõigis ujumisviisides, kalevlasena ka allveespordis. Rooma OM-il 1960 100 m-s 19. (1.06,7) ja 4 × 100 m vabalt teateujumises 8. koht. EM-il 1958 4 × 100 m kombineeritud teateujumises hõbe, 400 m vabalt (5.13,8) 4., 4 × 100 m vabalt 5. ning 100 m vabalt (1.06,4) 7. koht. 1957 sai ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 2 kulda: 100 m-s (1.06,9) ja 400 m-s (5.32,0). Rhv noorsoo- ja üliõpilasmängudel 1955 4 × 100 m vabalt teateujumises hõbe ja 1957 3 kulda:100 m-s (1.06,7) ning 4 × 100 m vabalt ja kombineeritud teateujumises. 11-kordne NL-i meister: 100 m vabalt (1955–58; 1960), 400 m vabalt (1956-60) ja 4 × 100 m kombineeritud teateujumises (1958); 5-kordne hõbe: 100 m vabalt (1959), 400 m kompleksi (1962) ja 4 × 100 m vabalt teateujumises (1954, 1957, 1959); 5-kordne pronks: 100 m vabalt (1954), 400 m kompleksi (1964), 4 × 100 m vabalt (1955–56) ja 4 × 100 m kombineeritud teateujumises (1960). Tulnud 26 korda vaba-, selili-, liblik- ja kompleksujumises ning teateujumises (1956; 1958–60; 1963–67) Eesti meistriks. Püstitanud 50-m ujulas vabaujumises 10 korral NL-i rekordi: 100 m-s 1.07,9 (1955), 1.06,8 (1956), 1.06,1 ja 1.06,0 (mõ­lemad 1957), 200 m-s 2.32,6 ja 2.28,2 (mõ­lemad 1956), 400 m-s 5.19,7 (1956), 5.16,3 (1957), 5.15,5 ja 5.12,5 (mõ­lemad 1958). Olnud 5 korral teateujumises NL-i rekordi püstitanud naiskonnas (1956–58). Parandanud pikas ja lü­hikeses ujulas indiv 42 ja teateujumises 12 korda Eesti rekordit. Msp (1956). Allveespordis võitnud 1969 EM-il 4 kulda: meremiilis, indiv ja võistk 6200 m-s ja 3 × 100 m lestaujumises. Tuli 1968–69 4 korral (sh 2 korral sisemv-tel) NL-i meistriks, võitis mv-tel lisaks 2 hõbedat ja 3 pronksi. Oli 1968–69 2-kordne Eesti meister. Meremiilis maailmarekord 21.54,36 (1969). Kuulunud 1953–67 ujumises ja 1968–70 allveespordis Eesti koondisse ning 1955–60 ujumises ja 1968–69 allveespordis NL-i koondisse. Eesti parim sportlane 1957. Audünamolane. Töötanud 1967–92 Tallinna Dünamo ujumiskoolis treenerina, olnud ka NL-i koondise treener. ENSV tln treener (1977). Õpilasi: Kaire ja Kaja I., Eve Heikla.
B: Eesti "Dünamo" viis aastakümmet. [Koostanud G. Press] Tln, 1990, lk 84–87; T. Lääne. Eesti sportlased olümpiamängudel: Ateena 1896 – Peking 2008. Tln, 2009, lk 178–179; T. Lääne. Eesti spordi taskuentsüklopeedia. Tln, 2010, lk 460; 100 silmapaistvat Eesti naist. [Koostanud M. Kivirand] Tln, 2017, lk 206–207; Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 94–101; H. Linn. Eesti Dünamo ajalugu. 1. raamat. Tln, 2017, lk 208–224.