SOOSAAR, Peet (19. IX 1929 Tallinn – 25. VII 1994 Tallinn), ujuja, veepallur, ujumistreener ja sporditegelane, Martti S-e vend, Toomas S-e onu, oli 1954–79 abielus Vilma S-ga (*Eskola). 176 cm, 66 kg. Lõpetas 1949 Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja 1951 Leningradi Lesgafti-nim KKI treenerite kooli. Ujumist hakkas harrastama 1939 Karl Kleini suunamisel. 1946 jätkas treeninguid Kalevis Friedel Raudsepa ja 1953 Dünamos Kristjan Arusoo juhendamisel. 13-kordne Eesti meister rinnuli-, liblik- ja teateujumises (1948–52) ning 3-kordne Eesti meister veepallis Tallinna Kalevi ja Dünamo meeskonnas (1949–50, 1954). Oli 6 korral teateujumises Eesti rekordi parandajaid. Parimad tulemused: 100 m liblikat 1.15,1 ja 200 m liblikat 3.01,6 (1950), 200 m rinnuli 2.59,8 (1951). Kuulus ujumises 1948–51 ja veepallis 1949–52 Eesti koondisse. Oli 1953–66 Tallinna Dünamo ujumistreener, 1966–75 Dünamo ujumiskooli direktor, 1975–81 Kalevi ujumistreener ja ujumiskeskuse juhataja. Õpilasi: Ulvi Voog-Indrikson, Vilma Laanemaa-S., Anne Tippel-Laur, Marin Olmari, Olav Lukin, Rein Üts, Peeter Kasemets, Ivo Kaasik. Juhtis NL-i koondise treenerina ujujate ettevalmistust Melbourne'i ja Rooma OM-iks, EM-iks ja ülemaailmseteks noorsoomängudeks. NL-i tln treener (1957). Tegutses kohtunikuna (ülel kat 1975). Kuulus 1959–83 Ujumisföd-i presiidiumi, oli tegev nii Eesti kui ka NL-i ujumistreenerite nõukogus. Tegi kaastööd Eesti, NL-i ja Soome ajakirjadele ja ajalehtedele, oli spordiraamatute autor ja filmi "Puhkus Käärikul" stsenarist. T: Ujumine (1951, koos Anatoli Oruga); XVI olümpiamängud. Melbourne'is 1956 (1958); XVII olümpiamängud. Rooma 1960 (1962, autoreid); Ujumine. Minevikust tänapäevani (1962, autoreid); Ujuja ABC (1972).