RANDLA, Jüri (7. XI 1936 Tallinn – 19. III 2022 Tallinn), motosportlane, Jüri R. noorema isa. 182 cm, 72 kg. Lõpetas 1954 Tallinna 2. kk-i ja 1959 mehaanikainsenerina TPI. Sportima hakkas 1950 keskkoolis. Mootorispordiga alustas 1952 Tööjõureservide klubis Olev Kaseoru ja tädipoeg Jaan Miilbergi suunamisel, hiljem juhendasid teda Johannes Tomson ja Jevgeni Gringaut. 1965 sai ringrajasõidu MM-i Soome etapil 7. koha (350 cm3). NL mv-tel võitis 1959–70 ringraja- ja jäärajasõidus 11 medalit (2 kulda, 5 hõbedat ja 4 pronksi), tuli 7 korral Tööjõureservide ülel meistriks. Tuli 1957–70 ringrajasõidus ning tali- ja motokrossis 15 korda Eesti meistriks. Msp (1959). Kuulus 1982–90 NL-i ja 1960–90 Eesti Mootorrattaspordiföd-i (olnud presiidiumi liige ja 1982–90 föd-i esimees). Oli 1991–92 Eesti Motospordiföd-i president. Töötas 1959–67 Tööjõureservide Motoklubis treeneri-mehaanikuna, oli 1967–72 palgaline võidusõitja ja Volga Autotehase (VAZ) esindaja, 1973–74 koondise Tallinna Autoveod tehnilise katselabori juhataja, 1974–88 tootmiskoondise Vihur peakonstruktor, 1988–91 NL-i ja Saksa DV ühisettevõtte ESTTEC tehnikadirektor ja programmijuht ning spordiklubi RaCo Racing direktor, a-st 1992 oli AS-i Termoran konstrueerimisinsener. ENSV tnl treener (1980). Valiti 2021 Eesti mootorispordi kuulsuste kotta. B: E. Kaldma. Ringrajal. Tln, 1979, lk 97–98; E. Kaldma. Krossirajal. Tln, 1992, lk 62.
