ARRO, Hendrik (25. VII 1925 Tallinn – 26. IX 2017 Tallinn), vehkleja, Heinrich A. poeg ja Juta A. abikaasa. Lõpetas 1946 Tallinna 2. kk-i ja 1957 TPI keemia-mäeteaduskonna. Tehnikaknd (1968). Oli 1943–45 Saksa sõjaväes (Liibavi lennukoolis, sõjaväelendur Narvas ja Tartus). 1950 arreteeriti, oli Kolõma vangilaagrites, vabanes 1955. Vehklemist hakkas harrastama 1947 TPI vehklemissektsioonis Georgi Ozerovi ja Boris Valdeku juhendamisel. Tuli 1950 epees indiv Eesti meistriks. Kuulus 1949–50 ja 1956–57 nii floretis kui ka epees Eesti koondisse. Harrastas ka purilendu ja orienteerumist. Vab kat kohtunik vehklemises (1959), purilennus (1960) ja orienteerumises (1983). Kuulus ENSV Vehklemis-, Purilennu- ja Orienteerumisföd-i presiidiumi. Oli 1980–88 orienteerumisklubi Orion esimees ja 1989–95 aseesimees. Kotkaristi IV klassi teenetemärk (1997). Avaldas kirjutisi Kehakultuuris ja Spordilehes. Töötas TTÜ/TPI soojustehnika inst-s labori juhataja ja vanemteadurina. T: Eesti lendurid lahingute tules (1996).
B: G. Press. Eesti vehklemise raamat. 1908–2018. Tln, 2018, lk 109–111.