MÄGI, Gunnar (2. II 1932 Türi – 18. V 1979 Tallinn), ujuja, veepallur ja treener, Gea M. (*Raska) vend. Lõpetas 1946 TPedI harjutuskooli, õppis Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis. Hakkas ujumist harrastama 1942 Noortepargis Herbert Rachmanni õpilasena, jätkas treeninguid Kalevis Friedel Raudsepa ja pärast sõjaväeteenistust Dünamos Kristjan Arusoo juhendamisel. Võitis 1951 NL-i mv-tel 1500 m vabaujumises NL-i rekordiga 19.56,6 (oli NL-is esimene, kes läbis distantsi 20 minutist kiiremini) kulla, sai NL-i mv-tel ka 3 hõbedat (1952 1500 m vabalt, 1949 ja 1952 4 × 200 m vabalt) ning 1 pronksi (1950 4 × 200 m vabalt). Vaba- ja teateujumises 18-kordne (1948–51, 1956–60) ning veepallis Kalevi ja Dünamo meeskonnas 6-kordne Eesti meister (1949–50, 1955, 1957, 1958, 1960). Ületas lühikeses ja pikas ujulas kokku 11 korda Eesti rekordi, sh 8 korda teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 400 m vabalt 4.45,1 ja 1500 m vabalt 19.16,5 (1957); 50-m ujulas 100 m vabalt 1.02,7 (1956), 1500 m vabalt 19.21,5 (1957). Msp ujumises (1951). Kuulus 1948–59 Eesti ujumis- ja 1951–60 veepallikoondisse, 1951–53 ka NL-i ujumiskoondisse. Oli 1955–60 Dünamo treener ning 1960–65 ENSV Spordikomitee ujumise, veepalli ja vettehüpete peatreener. Kuulus 1959–63 Ujumisföd-i presiidiumi.
B: Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 53–63; T. Made. Vend ja õde NKVD küüsis. Tln, 2020, lk 111–112; T. Made. Ajad ammused. Tln, 2022, lk 88–90.