ALTOSAAR, Erich (14. VIII 1908 Tallinn – 11. X 1941 Kirovi vangla, Vene NFSV), korv- ja võrkpallur. 187 cm. Lõpetas 1925 Tallinna tehnikagümn-i. Mängis väikeseltsis Võitleja jalg-, võrk- ja korvpalli. 1927 siirdus Kalevisse, oli a-st 1931 seltsi korv- ja võrkpallimeeskonna kapten, treener ja mängujuht. Tuli 9 korda võrkpallis (1927, 1929, 1931, 1933, 1935–39), 4 korda korvpallis (1927, 1930–31, 1941) ja 1 kord jalgpallis (1930) Eesti meistriks. Osales korvpallis Berliini OM-il (1936) ja Kalevi Euroopa-turneedel. Kuulus 1928–41 29 korda Eesti koondisse (sh 17 korda kaptenina), sai 1939 EM-il 5. koha. Kandis 1936 Berliini OM-i avatseremoonial Eesti lippu. Avaldas Eesti Spordilehes korvpalliprobleeme analüüsivaid kirjutisi, saatis välisreisidelt päevalehtedele spordisõnumeid. Töötas äriteenijana, raamatupidajana ja a-st 1934 politseis. Arreteeriti 1941 süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ja lasti NKVD erinõupidamise otsuse põhjal maha. Valiti 2020 Eesti korvpalli kuulsuste halli. 
B: V. Lään ja M. Ibrus. Eesti korvpall. Portreed. Tln, 2006, lk 347–348.