| ERIKSON, ENN
ERIKSON, Enn (5. VI 1939 Tartu – 10. X 1997 Saku), kergejõustiklane, Lydia ja Oskar E-i poeg, Voldemar E-i vennapoeg, Helvi E-i abikaasa. 194 cm, 120 kg. Lõpetas 1970 TPedI KKT. Sportima hakkas vanemate õhutusel. Koolipäevil oli tema treener Olav Karikosk, hiljem juhendasid teda Ruudi Toomsalu ja Heino Lipp. Võitis 1971 NL-i rahvaste spartakiaadil kettaheites pronksi. Eesti mv-tel sai 1960–75 kettaheites 7 kulda (sh ühe talvistel mv-tel), 9 hõbedat (5 talvistel mv-tel) ja 4 pronksi (ühe talvistel mv-tel) ning kuulitõukes 4 pronksi (sh 3 sisemv-tel). Isiklikke rekordeid: kettaheide 61.96 (1972), kuulitõuge 17.08 (1971). Msp (1963). Kuulus Kalevisse, Dünamosse (1961–76) ja Tööjõureservidesse. Võistles 29 korda Eesti koondises. Hakkas 1956 tööle Dünamo suusavabrikus, oli 1971–75 TPedI kehalise kasvatuse kateedri õppejõud, 1975–78 KSMK treener, 1978–92 EKE Ehitusmontaaživalitsuses autojuht-minöör ja a-st 1992 Kehtna vallas talupidaja. Viimati täiendatud: 30.12.2015
Otsi meediast
| Tulemused
Sirvin andmebaasi...  Soovin täpsustada biograafiat
| |
|