ANTSON, Ants (11. XI 1938 Tallinn – 31. X 2015 Tallinn), kiiruisutaja ja sporditegelane, Fred A-i isa. 187 cm, 81 kg. Lõpetas 1957 Tallinna 22. kk-i ja 1975 TPedI KKT. Hakkas sportima 1954 Koplis 26. algkoolis. Harrastas Evald Kree juhendamisel tennist ja Aleksander Tšikini käe all kergejõustikku, kiiruisutamist treenis Olaf Olmanni, NL-i koondises (1963–69) Boriss Šilkovi juhendamisel. Tali-OM-il 1964 Innsbruckis 1500 m-s kuld (2.10,3) ja 10 000 m-s 5. koht (16.08,7) ning 1968 Grenoble'is 1500 m-s 12.–13. koht (2.07,2). MM-il mitmevõistluses 1964 14. koht (1500 ja 5000 m-s 3. koht), 1965 5. koht, 1966 15. koht ja 1967 4. koht. EM-il mitmevõistluses 1964 kuld (1500 m-s 1. ja 500 m-s 2. koht), 1965 6. koht (1500 m-s 3. koht), 1966 12. koht, 1967 4. koht (1500 m-s 2. ja 3000 m-s 3. koht) ja 1968 16. koht. NL-i mv-tel 1964–68 mitmevõistluses 1 kuld, 2 hõbedat ja 1 pronks, üksikaladel 3 esimest, 2 teist ja 5 kolmandat kohta. Tuli 1957–63 7 korda mitmevõistluses ja 24 korda üksikdistantsidel Eesti meistriks. 1964 püstitas 3000 m-s maailmarekordi (4.27,3) ja väikeses mitmevõistluses maailma tipptulemuse (176,300). Parimad tulemused: 500 m 40,7 (1968), 1000 m 1.31,6 (1962), 1500 m 2.07,2 (1968), 3000 m 4.27,3 (1964), 5000 m 7.34,8 (1968), 10 000 m 15.57,7 (1964), väike mitmevõistlus 176,094 (1967) ja suur mitmevõistlus 177,198 (1968). Tunnistati 1964 maailma parimaks kiiruisutajaks ja sai Oscar Mathiseni auhinna. Msp (1961) ja NL-i tnl msp (1964). Esimesi Eesti sportlasi, kes pälvis uudse tiitli – suurmeister (1965). Eesti parim sportlane 1964. Kalevi auliige (1964). Kergejõustiklasena võitis Eesti mv-tel 1958–60 3000 m takistusjooksus 2 hõbedat ja 1 pronksi ning tuli 1959 4 X 1500 m teatejooksus Eesti meistriks. Jäähokimängijana 1957 22. kk-i meeskonnas Eesti koolinoorte meister. Oli 1962–70 Kalevi instruktor, 1970–72 Kalevi treener, 1973–77 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, a-st 1977 Tallinna Oktoobri raj-i (hilisem Lääneraj) ning Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik. Kandis 1992 Albertville'i tali-OM-i avatseremoonial Eesti lippu. EOK auliige (1997), EOK teenetemärk (2006). Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2001). Rkl spordi elutööpreemia (2003). Valiti 2019 TLÜ sajandi vilistlaste hulka ja 2020 Eesti spordi kuulsuste halli. Maetud Tallinna Metsakalmistule.
B: Spordi kuulsuseks. [Koostanud E. Teemägi] Tln, 1976, lk 51–74; Ants Antson. [Koostanud T. Lääne] Tln, 2008; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 120–121; Jakob Westholmi Gümnaasium 115. Tln, 2013, lk 102–104. G. Press. Jäämurdja Ants Antson. Tln, 2015; Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju. Tln, 2018, lk 96–97.