ROOSESTE, Ago, a-ni 1934 Alfred R o s e n b e r g (6. I 1900 Aseri – 24. XI 1987 Tallinn), spordipedagoog. Õppis Tallinna Aleksandri gümn-s, lõpetas 1918 Rakvere gümn-i ja sõjakoolis suurtükiväekursused, osales patareiülemana Vabadussõjas. 1921 lõpetas 2-aastased võimlemisõpetajate, hiljem ESK treenerite kursused. Töötas 1920–22 õpetajana Lokuta algkoolis, 1922–40 võimlemisõpetajana Tallinna koolides (J. Kirsipuu eragümn-s, juudi gümn-s, vene gümn-s, Riigi Tööstuskoolis jm). 1940 arreteeriti, oli Vorkuta vangilaagris. Vabanemisel (1949) Eestisse naasta ei lubatud, töötas a-ni 1959 Kasahstanis Petropavlovski lihakombinaadi kehakultuurikollektiivis ja spordiühingu Pištševik treenerina, oli ülel võistlustel Kasahstani koondise esindajaid. A-st 1959 töötas Tallinnas Haridusministeeriumi kooliosakonnas, oli Kalevi kergejõustikukooli vanemtreener-õpetaja, Dünamo spetsialiseeritud kergejõustikukooli õppealajuhataja ja veel 70-aastasena staadionil treener. Eesti Võimlemisõpetajate Seltsi asutajaid (1922) ja Tallinna osakonna esimees, TKSÜ rajajaid ja hooldaja-laekur. Kandis hoolt võimlemisõpetajate kutseoskuste täiendamise eest ja organiseeris 1927–29 noortele kergejõustikukursusi. Tegutses Makkabi, ÜENÜTO ja Kalevi korvpallinaiskonna treenerina, tema hoolealused tulid 1928–32 5 korral Eesti meistriks. Oli ka Eesti mv-tel korvpallis 1930 kulla võitnud meeskonna ja võrkpallis 1932 kulla võitnud naiskonna treener. Kuulus Käsipalliliidu juhatusse (1930 esimehena), Võimlejate Liidu ja EKRAVE Liidu kergejõustikuosakonna juhatusse ning 1960. a-il Kergejõustikuföd-i presiidiumi. Tegutses kergejõustiku- ning korv- ja võrkpallikohtunikuna.
B: R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 63.